• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Juhita autod, mobiilekraanile liimitud pilguga noored ja firmasid ning autosid ühendav internet keerab tarbimise pea peale, kuid loob samas ettevõtjaile ka uusi ärivõimalusi. Näiteks värbamisel.
Ükski sektor ei peaks lootma sellele, et neid ei tule "häirima" uued ettevõtjad, leidis konverentsil Password visionäär Rudy De Waele.
  • Ükski sektor ei peaks lootma sellele, et neid ei tule "häirima" uued ettevõtjad, leidis konverentsil Password visionäär Rudy De Waele.
  • Foto: Marko Mumm/Meediafoto
Mobiilsus ja andmemahud seavad äridele uusi väljakutseid ka värbamisel ja talentide palkamisel, rääkis Eesti suurimal turunduskonverentsil Password (mille ettekanded toob Äripäeva tellijani 30. märtsil ilmuv erileht Password) tehnikavisionäär Rudy De Waele. Näiteks rõhutas ta, et andmeid lugeda, neid inimeste käitumisega siduda ning nende pealt tuleviku käitumist ennustada oskavad ametikohad muutuvad järjest enam olulisemaks. „Need on homsed kuldsed töökohad, kuigi neid täna veel õppida ei saa,“ rääkis ta konverentsil. „Andmeekspert on 21. sajandi seksikaim töökoht."
Sarnaselt tehnoloogiavisionäär Linnar Viigile leidis Rudy De Waele, et tehnoloogia pole konkurentsieelis ning jäljendatav tegevus muutub ettevõttele nõrkuseks, nii et kasulikum on tegutseda nišiturus. „Kui teid on lihtne kopeerida, võtavad suured teid üle. Looma peab midagi originaalset, mida kopeerida ei saa,“ kommenteeris ta.
Äri digitaalsus ja mobiilsus on tema sõnul järjest enam nii-öelda hügieenifaktorid. „20 ettevõtet teenib miljardikäivet ja on keskendunud vaid internetile – Twitter, Snapchat, Instagram jne. Internet on 21. sajandi elekter,“ rääkis ta. „Üle-eelmisel nädalal kuulutas Apple välja oma uue nutikäekella. See sündmus oli olulisem ja jälgitum kui ükski poltiiline või haridussündmus. Sellest valdkonnast saab läbimurre.“
Tulevikus võib jaepood füüsiliselt olla koht, kus õpitakse retsepte, maitstakse tooteid või proovitakse neid selga, ning tooted tellitakse hoopis otse koju. Samuti muutub ostlemine automaatsemaks. Näiteks Amazoni teenuse Dash kasutaja ei pea enam ekraanilt tooteid valima, neid ostukorvi lisama ning tellimust kinnitama, vaid vajalik tellitakse häälkäsklusega või toodet skäneerides.
3. Kaubanduse turundus pea peale.
Esiteks muutub ruum, kui suurel pinnal saab kliendile teadet edastada. Kuna mobiilseid seadmeid kasutatakse järjest enam, asendab üle arvuti ekraani ulatuva suure bänneri pisike reklaaminurk või kirje mobiili ekraanil.
Kliendikaardid aga kolivad nutitelefoni, mis haldab nii soodustusi kui näiteks kundede seniseid oste. Lisaks väliskaubamajadele plaanib seda ka näiteks Tallinna Kaubamaja.
4. Kaasas kantav digiraha.
Mobiilsus on lähiaastate suur märksõna. Viimase viie aastaga on sündinud paarkümmend enam kui miljard dollarit käivet teenivat ettevõtet nagu Twitter, Instagram, WaZzap, Uber, Snapchat, Dropbox. Need ühendavad digitaalse ja päris maailma ning teenivad sellelt raha.
5. Kodu mõtleb ja säästab.
Lisaks kaasaskantavatele seadmetele muutuvad järjest nutikamaks ka kodud. Idufirma Nest lõi energiat säästva rakenduse. Samuti arendavad elektroonikatootjad koduseadmeid, mida saab juhtida nutiseadmelt. Näiteks Philips töötas välja targa LED-pirni, mida saab nutitelefonilt juhtida.
6. Mitte ainult neli ratast.
Järjest nutikamaks muutuvad ka autod. Prognoosi kohaselt on 10 aasta pärast kõik autod omavahel ühenduses, 20 aasta pärast aga liigub 75% autodest juhita. Kreeka katsetab juba tänavu juhita ühistransporti, Mercedes-Benz katsetab koostöös maailma suurima jaeäriga Walmart isesõitvaid veokeid Ameerikas.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele